8.nädal: IT proff...? Kirjuta lühike kokkuvõtlik iseloomustus IT profi kohta Eestis (tänase seisuga; vajalikud eeldused, omadused ja oskused) IT valdkonn on nii suur ja lai, et raske siin välja tuua iga spetsialisti (projektarhitektid, analüütikud, testijad, arendajad, jne) kohta iseloomustus eraldi ning tegelikult pole vajagi. Minu arvates, usun ka enamus minu kaastudengid, tõid välja iseloomujooned mille puudumise korral ei tohi ennast nimetada IT proffesionaalina. Siia kuuluvad töökus, produktiivsus, stressi taluvus, mitmekülgsed eriala teadmised, pidev soov ennast arendada ning täiendada, head suhtlemis- ning väljandusoskused, võimalus ja soov töötada 24tundi 7 päeva nädalas, jne. Selline minimaalne soov iga tööandjal ning igal inimesel ükskõik millise valdkonna kohta. Aga milline tegelikult olukord Eestis? Mida ootavad tööandjad? Millised perspektiivid on ülikooli IT tudengitel? Kahjuks ei ole mul kogemust antud valdkonnas, seega ka teadmisi mul suhteliselt
Сообщения
7. nädal: Litsentsid ja autoriõigus. Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide. Copyleft i peetakse põhiseks meetodiks muuta programmi (või muude teoste) vabaks. Copyleft on loodud Copyright vastandiks. Eeldab autoriõiguste kasutamist nii, et laiendada inimeste ja kasutajate õigusi , mis omakord soodustab loomingut kasutamist, levitamist, arendamist, täiendamist ning tagab samad tingimusi tuletatule loomingule. Copyleftiga tuleb kõiki tuletatud teoseid levitada sama litsentsi alusel nagu algset teost. Copylefti idee võttis oma algust IT-erialast. Copylefti esiisaks peetakse Richard Stallmanni , Ameerika programmerija. 1985.aastal R.Stallman asustas Free Software Foundation (FSF), et kaitsta tarkvara kasutajate õigusi. FSF toetavad vaba tarkvara ja dokumentatsiooni, eriti GNU opsüsteemi, ning seisavad vastu DRM (Digital Restrictions Manag
6. nädal: Tants intellektuaalomandi ümber. Loe läbi 2. peatükk raamatust Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi. Sherrie Levine "Fountain (Buddha)", 1996, Marcel Duchamp "Fountain", 1917 Pilt: Toby Melville / Reuters allikas: https://lenta.ru/articles/2014/10/29/artplagiat/ Moral rights unchanged " Nobody should be allowed to claim that they are ABBA, or have written all of Paul McCartney’s songs, unless they actually are or have. To the extent that this is a real world problem, it should still be illegal to do so. “Give credit where credit is due” is a good maxim that everybody agrees with. " Reform ei too autori moraalsete õiguste muutmist. Sellega ma olen kindlasti nõus. Minu arvates autorite üks liikumapanev jõud ongi tunnustus ja keegi ei ole lubatud seda varastada. Sest heliloojad/ autorid/ arhitektid/ kunstnikud/ jne panevad oma loomingusse osake ennas
5 nädal. Netikett. Vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest. 4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth). Minu arvates väga oluline punkt netikettist. Minu eelnevates postituses võib märgata, kuidas mind häirib, et liigne ja mõtetu informatsioon üleujutas interneti. Te võite anda mulle lihtsa nõu vältida selliseid lehtede, foorumite, jne külastamist. Reaalses elus, sellist nõu on võimatu rakendada, sest otsides vajalikku informatsiooni, sa ei tea ette, kus on mõtetu aja raiskamine ja kus on õige koht. Seega oleks kena, kui inimesed mõtleksid kriitilisem oma postituste lisades. Kas seda mida ma kirjutan on oluline? Kas informatsioon on väärikas ka teistele külastajatele? Sest pealiskaudseks suhtluseks on leiutatud erinevad kohad (näiteks facebook, või mingi jututuba). Teiseks suureks probleemina näen inimeste soov jagada oma elu peendetailides. Ma usun, et kõikidel on olemas se
Info- ja võrguühiskond. Teema 4. Loe Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi (vähemalt) visiooniosa 2. peatükis. See pärineb 2012-2013. aastast ning nüüdseks on 2020 käes - kirjelda ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Raske välja tuua ühte kõige enam realiseerunud visioonipunkti, aga soovin kirjutada tervishoiu ja sotsiaalteenustega seotud: “Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele.” Üha enam kirjutatakse meedias halbu asju Eesti meditsiinist. Ühelt poolt ma olen olukorraga nõus, teiselt poolt olen täiesti vastu. Paljud väitavad, et meditsiini abi on raske kätte saada ja kindlasti lisavad juurde, et nõukogude ajal arstid olid targemad ja töökamad. Minu arust, inimesed ei vääri seda mida neil on. Näiteks, varem kui saad haigeks, pidid minema vara-vara hommik