7. nädal: Litsentsid ja autoriõigus.
Copylefti peetakse põhiseks meetodiks muuta programmi (või muude teoste) vabaks. Copyleft on loodud Copyright vastandiks. Eeldab autoriõiguste kasutamist nii, et laiendada inimeste ja kasutajate õigusi, mis omakord soodustab loomingut kasutamist, levitamist, arendamist, täiendamist ning tagab samad tingimusi tuletatule loomingule. Copyleftiga tuleb kõiki tuletatud teoseid levitada sama litsentsi alusel nagu algset teost.
Copylefti idee võttis oma algust IT-erialast. Copylefti esiisaks peetakse Richard Stallmanni, Ameerika programmerija. 1985.aastal R.Stallman asustas Free Software Foundation (FSF), et kaitsta tarkvara kasutajate õigusi. FSF toetavad vaba tarkvara ja dokumentatsiooni, eriti GNU opsüsteemi, ning seisavad vastu DRM (Digital Restrictions Management) ja tarkvarapatenteerimise. FSF avaldas GNU General Public License (GNU GPL), mis peetakse maailmas populaarseim vaba tarkvara litsents ja ainus litsents tarkvaravabaduse edendamise ja säilitamise eesmärgil.
FSF eristab neli GPL litsentse, mis erinevad teineteist kui rangelt rakendatakse copylefti. GNU Affero General Public License ehk AGPL on kõige rangem litsents. AGPL nõuab avalikustada terve programmi lähtekoodi. Muutusi, edasiarendused või isegi tarkvara koopiat peavad omama ka sama litsentsi. FSF arvates, AGPL soodustab tarkvara levikut ning toetab kasutajate õigusi, kuid minu arvates ranged tingimused võivad peletada arendajaid. Wikipeedias võib leida tarkvarade loendit teatud litsentsiga ning nende põhjal võib arvata, et tunduvalt rohkem arendajat eelistasid valida endale GNU GPL (tugev copyleftiga litsents). Ning tõepoolest GNU General Public License ehk GPLi peetakse kõige levinum GPL litsentsidest. Arvan, et sellist litsentsi suureks plussiks peetakse ka arendaja võimekust mitte loobuda oma autoriõigustest, kuid samal ajal antud litsents annab kasutajatele vabadus programmi levitada, täiendada ning edasi arendada. Tasub ka mainida, et eelkirjeldatud (GNU AGPL ja GNU GPL) litsentsid, ei välista autorite ja kasutajate võimalust teenida kasumit. GNU Lesser General Public License ehk GNU LGPL on nõrga copyleftiga litsents. GNU LGPL lubab kopeerida ja neid levitada, kuid selle muutmine pole lubatud. Litsents lubab teil kasutada LGPL-i tooteid projektides, mida levitatakse muude litsentside alusel. FSF järgi on kõige nõrgem ehk puuduva copyleftiga litsentsid: Apache, BSD, jne. Apache litsents nõuab ainult teavitada kasutajaid lähtekoodist, mis tähendab, et lõppkasutaja võib mitte saada kõik algset tingimusi. BSD litsentsi võib lühidalt kirjeldada: kogu lähtekood on BSD omand, kõik muudatused on nende autorite omand.
Lisaks on olemas ka GNU Free Document License (GNU FDL). FSF poolt välja arendatud GFDL oli eeskätt mõeldud vaba tarkvara juhendite jaoks. Kuigi antud litsentsi võib kasutada ka teiste dokumentide jaoks. GNU FDL annab vabadust dokumenti kopeerimiseks ja levitamiseks muudatustega või ilma.
Huvitav fakt: Wikipeedia on suurim dokumentatsiooniprojekt, mis kasutab GFDLi.
Kasutatud allikad:
Комментарии
Отправить комментарий