Info- ja võrguühiskond. Teema 4.
Loe Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi (vähemalt) visiooniosa 2. peatükis. See pärineb 2012-2013. aastast ning nüüdseks on 2020 käes - kirjelda ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti.
Raske välja tuua ühte kõige enam realiseerunud visioonipunkti, aga soovin kirjutada tervishoiu ja sotsiaalteenustega seotud: “Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele.”
Üha enam kirjutatakse meedias halbu asju Eesti meditsiinist. Ühelt poolt ma olen olukorraga nõus, teiselt poolt olen täiesti vastu. Paljud väitavad, et meditsiini abi on raske kätte saada ja kindlasti lisavad juurde, et nõukogude ajal arstid olid targemad ja töökamad. Minu arust, inimesed ei vääri seda mida neil on. Näiteks, varem kui saad haigeks, pidid minema vara-vara hommikul sõltumata, näiteks, kõrgele palavikule registratuuri ja võtta endale arsti-numbri näiteks kell 14:20 päeval. Praeguseks, aga üha enam toetakse digi-registratuurid, et saad endale aega broneerida igal ajal igast kohast. Suureks plussiks pean, ka digi-saatekirjade kasutusele võttu. Esiteks ei raisata ressursse ja vähendame reostust. Teiseks, mida pean olulisem, et eriarstid võivad vajalikud dokumendid vaadata/lugeda, enne patsiendi tulekud, mis võimaldab vastuvõttu aega otstarbekam kasutada. Informatsioon liigub meditsiini üksuste vahel kiiremini ja tõhusam, tõstes meditsiini abi osutamist kõrgemale tasemele. Vaja teha cito! analüüsid? Aga palun, mingi tunnikesega, arstid juba vaatavad tulemused oma monitoris ja saavad korraldada esmase raviplaani. Muudeti ka kohustuslikuks e-posti teel suhtlus, ehk patsiendil on võimalus saada teatud piirides abi ka arsti nägemata.
Sotsiaalteenused muutuvad ka kättesaadavamaks. Luuakse ja arendatakse erinevaid kodulehed nagu näiteks https://www.terviseamet.ee/et, kust on palju olulist informatsiooni, mida inimesed saavad kasutada enda heaks, suhtlus võib toimida e-teel. Samuti suureks plussiks pean viimased muudatused töövõime reformis. Alates 1. juulist 2016 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Eesti Töötukassa kodulehel on võimalik esitada digitaalne taotlust töövõime hindamiseks.
Vähem realiseerunud visioonipunktina võib välja tuua: “Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e- poodidest.”
 |
| https://www.dreamstime.com/surprised-entrepreneur-woman-courier-parcel-box-home-offi-young-office-image130767578 |
See punkt oli juba algul liiga optimistlik. Inimestele meeldib arvata, et oleme targad/kavalad ja teeme valikud enda huvides, kuid tegelikud vähesed on huvitatud enda arengus. Kuidas me saame teha õiget otsused, teades vähem kui midagi? Mina isiklikult armastan teha enamused ostud internetis, aga eelistan valida need tooded, millega olen varem tutvunud, tean et need on kvaliteetsed ja soodsate pakkumiste korral julgen neid võtta. Kuid paljud inimesed valivad osta soodsad asjad näiteks Hiinast. Madalad hinnad meelitavad ostjad. Inimesed ostavad kehvad, kiiresti kuluvaid asju ning jäävad rahulolematu. Paari kuu pärast jälle teevad samad vead. Tulemusena tarbijad kuluvad rohkem, aga kasu saavad vähem. Olulisel kohal seisneb ka liigne ostmine. Kui inimene teeb ostud interneti kaudu, ta võib mitte tajuda reaalsust ning osta või/ja kulutada rohkem kui plaanis oli.
Tarkades majades on veel liiga vara mõtelda. Me alles hakkame märkama, et meie elustiil hävitab maailma. Algul tuleb inimesi harida vähem osta, taaskasutada ja sorteerida enda prügi. Kui palju teie tuttavatest sorteerib prügi? Minu ümbrusest, ainult minu vanemad, kes päriselt viskab asju õigesse kohtadesse. Kujutage ette kui tihti ma näen, et inimesed viskavad paberkonteineritesse näiteks (palun vabandust ebameeldivuse eest!) koerade väljaheidet? Või pakendite jaoks mõeldud konteineritesse bioloogilised jäätmed? Ehk kui inimesed ei viitsi kulutada paar sekundit, et muuta elu parmaks, suuretõenäosusega, ei viitsi nad kulutada ka rohkem raha, näiteks päikese paneelide või keskkonnasõbralikku kodukeemia peale.
Allikad:
Neile, kes mõistab, aga ei leidnud veel aega uurida:
Комментарии
Отправить комментарий