6. nädal: Tants intellektuaalomandi ümber. 

Loe läbi 2. peatükk raamatust Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi. 


Шерри Ливайн «Фонтан (Будда)», 1996, Марсель Дюшан «Фонтан», 1917
Sherrie Levine "Fountain (Buddha)", 1996, Marcel Duchamp "Fountain", 1917
Pilt: 
Toby Melville / Reuters
allikas: https://lenta.ru/articles/2014/10/29/artplagiat/
Moral rights unchanged

"Nobody should be allowed to claim that they are ABBA, or have written all of Paul McCartney’s songs, unless they actually are or have. To the extent that this is a real world problem, it should still be illegal to do so. “Give credit where credit is due” is a good maxim that everybody agrees with."

Reform ei too autori moraalsete õiguste muutmist. Sellega ma olen kindlasti nõus. Minu arvates autorite üks liikumapanev jõud ongi tunnustus ja keegi ei ole lubatud seda varastada. Sest heliloojad/ autorid/ arhitektid/ kunstnikud/ jne panevad oma loomingusse osake ennast ning lapsepõlvest me teame, et varastada ei ole hea. 


Free non-commercial sharing

"We want to restore copyright to its origins and make absolutely clear that it only regulates copying for commercial purposes. To share copies, or otherwise spread or make use of use somebody else’s copyrighted work, should never be prohibited if it is done by private individuals without a profit motive."

Autorid rõhutavad vajadus taastada inimeste õigus jagada  kellelgi loomingut tasuta  (näiteks  saata sõbradele media failiid), kui nad ei saa sellest tulu.  Kui vaadata situatsioonile kasutaja vaadest, olen kindlasti sellega nõus, kuid oleks ma kirjanik/laulja/lavastaja oleks ma endiselt nõus??? Autorid toovad näide, et lauljad siin ei kaota raha, sest inimesed säästades enda raha hakkavad rohkem käima kontsertidele. Ma eriti ei usu sellesse, sest veel majanduse kursusest tean, et iga tarbija püüab oma kasu maksimeerida. Mille jaoks maksta kontserdi eest, kui saad seda sama kontsert vaadata TASUTA kodus enda lemmiku diivani peal. Minu elust tean palju inimest, kes vaatavad/ kuulavad/ loevad need teosed mille eest pole kunagi maksnud. Ja ainult üksikud indiviidid nõus asjade eest maksta, sest teavad, kui suur töö on läbi tehtud, et antud raamat/ film/ pilt/ raadiosaate ilmuks meile. 


20 Years of commercial Monopoly

“We want to shorten the protection time to something that is reasonable from both society’s and an investor’s point of view and propose 20 years from publication.”

Siin autorid rõhutavad vajadus lühendada ärilise monopoli, sest praegune olukord on lubamata pikk – 70 aastat pärast autori surma. Samas me ei nõua teistelt oma omandid ära anda, näiteks ostes teemandid või maa, sinu pärijad ei pea neid ühiskasutusse ära anda. 


Registration After 5 Years

" The majority of these works have little or no commercial value, but since they are still covered by copyright, they cannot be reused or distributed because there is nobody to ask for permission. "

Kõik autoriõigused peavad kehtima automaatselt 5 aastat pärast loomingu avaldamist ning vajadusel autor saaks oma õigused pikendada. Ühelt poolt väga mõistlik, sest tihtipeal tekkivad olukorrad, kus ei ole kedagi kellelt küsida luba loomingu kasutamiseks. Teiselt poolt, usun et tekkib hulgaliselt olukordi, kui autorid mingitel põhjustel ei jõudnud õigeks ajaks oma autoriõigused pikendada.


Free Sampling

Today’s ever more restrictive copyright legislation and practice is a major obstacle to musicians, film makers, and other artists who want to create new works by reusing parts of existing works. We want to change this by introducing clear exceptions and limitations… "

Võimalus kasutada teiste autorite loomingud piiratud kujul enda oma teoste arendamiseks. Siin samamoodi on nii positiivsed tagajärjed kui ka negatiivsed.  Ma usun, et paljud kuulsid super populaarsed remiksid ning ei teadnud selle laulu originaali. Tänanu taaskasutamisele, saavad ka originaali autorid populaarsemaks, aga sellega võib suureneda ka tulu. Samas, mida tähendab selged piiranguid ja erandid? Kuidas saaks piirata plagiaadi ja lubatud inspiratsioonis tekkinud loomingud?


A Ban of DRM

" DRM is an acronym for “Digital Rights Management”, or “Digital Restrictions Management”. The term is used to denote a number of different technologies that all aim to restrict consumers’ and citizens’ ability use and copy works, even when they have a legal right to do so. "

Autorid toovad välja, et digitaalse õiguste kaitse ehk DRM tuleb keelata. Selles punktis olen täielikult solidaarne autoritega. Kui ma maksan laulu/ raamatu/ filmi eest, siis ma soovin seda jägada ka oma perega, mul peaks olema õigus seda ümberkinkida, miks digitaalsed loomingud, peavad erinema? Kui ma ostan näiteks tooli, ma luban ka oma abikaasale istuda või OMG ma võin seda üldse ära anda, sest ma ei tee ju seda tulu eesmärkidel.


Allikad:
http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf

https://lenta.ru/articles/2014/10/29/artplagiat/







Комментарии

Популярные сообщения из этого блога