15.nädal: Eetika ja IT Erinevad ettevõtted ja organisatsioonid on koostanud mitmeid võrgust leitavaid IT-eetikakoodekseid. Vali neist üks huvipakkuvam ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. ACM eetikakoodeks ja ametialane käitumisjuhend. ACM tunnistab, et arvuti professionaalid muudavad maailma ja sellega arvestades avalikustasid nad oma poolt koostatud eetika- ja kutsealase käitumise koodeks (edaspidi "koodeks"). Koodeksi eesmärk on inspireerima ja juhendama kõiki arvutiinimesi, oma tegevustes lähtuda alati ühiskondliku hüvest. Hästi ja põhjalikult koostatud kodeks on jaotatud neljaks osadeks. 1. osa koosneb eetika põhiprintsiipididest. 2. osa täiendab esimest osa IT spetsialistide jaoks. 3.osa on mõeldud juhidele. Viimane osa, aga koosneb nõudmistest ACM liikmelt. Siin ma toon välja näidena esimese osa paragrafid. ÜLDISED EETILISED PÕHIMÕTTED. 1. Panustage ühiskonda ja inimeste heaolusse, tunnistades, et kõik inimesed on arvutustehnika sidusrühmad.
Сообщения
14.nädal: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta? Lunavara ehk krüptoviirus ehk krüptouss ( i.k. Ransomware ) - pahavara, mis krüpteerib arvutis teatud failid või isegi terve kõvaketta, mille järel kurjategijad teavitavad arvutiomaniku, et oma andmete lahti krüpteerimiseks pead maksta neile raha. Esimene teadaoleva lunavara oli loodud 1989. aastal Joseph Poppi poolt - AIDS Trojan . Alates 2005. aastast hakkavad ilmuma taolised pahavarasid üle maailma, et teenida raha. Tänapäeval lunavarasid on nii palju, et neid eristatakse eri gruppidesse: • Krüpteeriv lunavara • Lukustatud akna lunavara • Lunavara, mis krüpteerib veebiservereid • Ülemkäivituskirje (MBR) lunavara • Mobiilsete seadete l
13. nädal: Teistmoodi IT Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis. Be My Eyes rakendus . Omades isegi lühikest meditsiinikarjääri, mõistan, kui keeruline on puuetega inimestel elada, rääkimata tööpiirangutest (kui teil üldse veab ja leiate hea koha). Proovige näiteks rolleriga jõuda A elamurajoonis B rajooni ja saate aru, et see on võimatu näiteks ratastoolis või pimeda tele . Ja me elame 21. sajandil, kus tehnoloogia võimaldab võimatu ja elanikkonna teadlikkuse on suurem kui kunagi varem . Õnneks on kogu maailmas inimesi, kes tahavad muuta maailma paremaks ja aidata teistele . 2012. aastal Taanis sai Hans Jørgen Wiberg idee, kuidas aidata pimedaid inimesi. Vaegnagijana , mõistis Hans, kui palju sõltuvad piiratud nägemisvõimega inimesed nende pere liikmetest ja sõpradest. Ja ta mõtles välja telefonirakendus t , mis võimaldaks leida vabatahtlikke mõne igapäevase probleemi lahendamiseks. Näiteks vali da sobivad rii
12.nädal: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume). Meie ajastul, kui arvutid on laias kasutuses ning poodides on küllusus, peavad üha enam tootjad mõelda kuidas neid teha mugavam ehk ergonoomilisem. Olulisel kohal on ka kasutuskogemus, sest inimesed tänu rohkusele on ära hellitatud ning soovivad ka paremat kvaliteeti oma raha eest. Aga minu arust eriti olulisel kohal on nende kasutatavus. Nii vidinaid kui ka tarkvara peavad olema mugavad, meeldivad kasutuses ning lihtsalt õpetatavad. Jacob Nielsen sõnastas kasutatavuse viis peamist komponenti: - Õpitavus - Tõhusus - Meeldejäävus - Vead - Rahuolu Toon välja paar näided positiivse ja negatiivse kasutatavusest veebis. Selleks ma valisin netflix.com ja delfi.ee. Mõlemad lehed omavad nii negatii
10.nädal: vabast tarkvarast vaba kultuurini. Loe läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus. Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO võib olla huvitav lugeda, eriti neile, kes varem ei teadnud midagi häkkeritset. Oma töös Eric seletab erinevus häkkeri ning kräkkeri vahel. Tema arust, paljud segavad neid kaks mõisted. Sageli häkkerid peetakse kriminaalidena, kes rikkuvad programmid, arvutitesse sisse murduvad ja torkivad telefonisüsteemi, aga need on tegelikud kräkkerid, tihti peal harimata noorukid. Raymondi arvates häkkerid on subkultuur, millele on loomulik kõrge intelligentsus. Samuti ta annab ülevaate millised iseloomujooned ning oskused on loomulikud just õigetel häkkeritel. Üks huvitavamast kontseptsioonist minu jaoks on "Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda". Ma pole kunagi varem mõelnud selles kontekstis. Tõesti, milleks me raiskame aega selle peale, mida on aastaid tagasi juba lahendatud. K
9.nädal: IT juhtimine ja riskihaldus. Kirjelda ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi ülaltoodud jaotuses (juht, suhtleja, treener...). Järgnevad rollid on sõnastatud üldtasemel, kuid kehtivad ka IT juhtimise juures: juht (leader) – juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonna. teavitaja/suhtleja (communicator) – juht kogub, süstematiseerib ja levitab infot vastavalt saajate rollidele; halba ei tee ka võime infot tõlgendada ja eri osapooltele arusaadavaks teha, samuti tuleb aeg-ajalt otsustada, kellele seda jagada (allpoolkirjeldatud häireolukord on heaks näiteks). treener/juhendaja (coach) – juht peaks suutma valida õiged inimesed ning stimuleerida nende edasist arengut, samuti on sarnaselt meeskonnamängude treeneritele kesksel kohal koostööoskuste edendamine meeskonnas. mentor/õpetaja (mentor) – ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte
8.nädal: IT proff...? Kirjuta lühike kokkuvõtlik iseloomustus IT profi kohta Eestis (tänase seisuga; vajalikud eeldused, omadused ja oskused) IT valdkonn on nii suur ja lai, et raske siin välja tuua iga spetsialisti (projektarhitektid, analüütikud, testijad, arendajad, jne) kohta iseloomustus eraldi ning tegelikult pole vajagi. Minu arvates, usun ka enamus minu kaastudengid, tõid välja iseloomujooned mille puudumise korral ei tohi ennast nimetada IT proffesionaalina. Siia kuuluvad töökus, produktiivsus, stressi taluvus, mitmekülgsed eriala teadmised, pidev soov ennast arendada ning täiendada, head suhtlemis- ning väljandusoskused, võimalus ja soov töötada 24tundi 7 päeva nädalas, jne. Selline minimaalne soov iga tööandjal ning igal inimesel ükskõik millise valdkonna kohta. Aga milline tegelikult olukord Eestis? Mida ootavad tööandjad? Millised perspektiivid on ülikooli IT tudengitel? Kahjuks ei ole mul kogemust antud valdkonnas, seega ka teadmisi mul suhteliselt